HALLIVILLA PÕLISLAMBAD

Põlislambad

 

Meie juures elavad kihnu maalambad. Me teeme tihedat koostööd Kihnu Maalambakasvatajate Seltsiga ja kasvatame tõulambaid, aretusloomi. 

 

Siin lehel saab nende kohta ühtteist lugeda. 



Kihnu maalammas on kohalik põlistõug, kes algselt moodustas üle-eestilise maalamba tõu, kuid tänapäeval on säilinud vaid Kihnu saarel ja mandril aretuskarjades. Ta kuulub põhja lühisabaliste lammaste rühma. Eesti fauna ajaloo eksperdi Lembi Lõugase andmetel on lammas praeguse Eesti aladel eksisteerinud vähemalt 4500 aastat. 

Kihnu maalammas on aegade jooksul säilitanud kõik oma aborigeensed omadused (sarvilisus, lühem saba, kahekihiline karusnahatüüpi villak, vastupidavus, hea viljakus ja järglaste eest hoolitsemine). Kõik need omadused on ka majanduslikult kasulikud ja võimaldavad tema saaduste laialdast kasutamist tänapäevalgi. Pidevalt on maalammaste arvukus vähenenud, eriti kiiresti eelmise sajandi viimasel kümnendil, kuni lõpuks leiamegi ainukese arvestatava asurkonna Kihnust, kus geograafiline ja kultuuritraditsiooniline eraldatus ning konservatiivsus on teda suutnud veel alles hoida.

Kihnu maalammas on vähenõudlik ja hea sööda kasutaja, sobib igasugusele karjamaale ja on suurepärane „maastikuhooldaja“. Ta on kujunenud koos meie kohaliku kliima ja loodusega ning seetõttu hästi kohanenud Eesti ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Pidamiseks sobib kõige paremini külmlaut, kust loomadel on võimalus aastaringselt vabalt väljas käia. Tegemist on hea kohanemisvõimega pärilike vigadeta ja haigusteta lambatõuga. Heade pidamistingimuste juures on kihnu maalammas terve ja pikaealine.

Kihnu maalammas on leplik nii liigikaaslaste kui lauda suhtes (elab hästi ka kitsastes oludes, tiheda asustusega sulus), on stressikindel. Lambad on kergejalgsed, nõtked ja kiire liikumisega.

Villa värvus on valge, hall, pruun, must ja kõigi nende värvide segatud ja üleminevad toonid. Villa värvi kirjeldamise hõlbustamiseks võib kasutada skaalat alates mustast, must-hall, pruun-hall, pruun, hall, valge-hall ja lõpetades valgega. Absoluutselt ühes toonis lambaid leiab vaid valgete hulgast, värvilised on kõik mingil määral kirjud, kusjuures ühel lambal võib olla kolme (trikoloor) ja nelja (tetrakoloor) eri põhivärvi villa. 
Tervikuna on maalambad käsitletavad karusnaha lammastena, kelle villak sobib kahekihilisuse, pehmuse ja soojapidavuse, eri värvide, läike ja vastupidavuse poolest ideaalselt kasutuseks kõikide karusnahatoodete valmistamiseks. Vill sobib heie ja lõnga valmistamiseks: pealisvillalt vastupidavus, alusvillalt pehmus. Vill sobib vähese villarasu tõttu kvaliteetse villaloori valmistamiseks ja alusvilla olemasolu tõttu kraasvillaks ning viltimiseks. Kuna kihnu maalamba villale on omane vähene rasuhigi ehk lanoliini olemasolu, siis on lammaste villarasu kergestilahustuv, mistõttu on villa pesemine hõlbus ja ei nõua pesemisvahendeid ning samas säilivad villa omadused ja kvaliteet. Mainitud villarasu on omane maalammastele seetõttu, et pealisvill täidab alusvilla kaitsefunktsiooni ilmastiku olude eest.
Eritunnused: kaela all, ülemises kolmandikus võivad esineda tilbad – üks või kaks
nisataolist villaga kaetud moodustist. Mõnedel säilivad tilbad muutumatuna surmani, mõnedel on tallena tugevalt olemas, hiljem taandarenevad väiksemaks või kaovad peaaegu täiesti ja on tuntavad vaid sõlmekese või nahapaksendina. 

Viljakus on kihnu maalambale kui aborigeensele tõule omaselt kõrge. Suguküpsus saabub jääradel 5-6-kuuselt, uttedel 6-kuuselt, sagedasti on esmapoegijad uted alla aastased, tuues 1-2, harvemini 3 talle. Vastsündinud talled on vitaalsed ja suremust esineb harva, kuna utt poegib kergelt, võtab hästi talle omaks ja kaitseb teda. Maatõugu lambad on ka hea piimakusega ja seetõttu kasvatavad nad oma talled enamjaolt alati üles. Maalammastel on säilinud sünnituspesa valmistamise ja talle varjamise instinkt ja talle hülgamist täheldatakse väga harva.


→ Loe lisaks